foorum.akvarist.ee

Paari nädala jooksul on 3 guraamit ära surnud. Kahel viimasel on näha olnud kõhu paistetust, surevad suht kiirelt. Eelmisel päeval on veel täiesti tavalised, järgmisel hommikul loiud, kõht paistes ja mõne tunni pärast surevad. Lisan mõned pildid ka, ehk oskab keegi aidata, milles asi. Tänud juba ette!

See haavandiga kala on väga kahtlane. Võib olla mingi bakter, ei välistaks ka kalatuberkuloosi.
Isiklikult minu jaoks ühed kõige kardetumatest sümptomitest.

Mis nüüd siis teha, kas hakkan kiirelt keemait sisse valama, et teisi kalu säästa??

Mina hävitaks KÕIK ja alustaks nullist (aga need on kõigest MINU haiglased hirmudhood).
Kalatuberkuloosi puhul ei olegi eriti midagi mida"sisse valada".

krdi hirmuäratav lugeda. Millest selline asi tekkida sai, tõid hiljuti mingit uut kraami juurde?

Tõin jah Kalakesest 4 guraamit juurde, nendest üks on nüüd elus. Samas ma ei tahaks seda uskuda, et sealt midagi sain. See on küll ainus pood, mida ma üldse täiesti usaldaks.

Ei hakkaks lambist kohe kõiki hävitama. Vähemalt enne, kui midagi konkreetsemat selgunud, mis toimub.

Pagan, ma ei usu, et see tuberkuloos on. Kalad ei näe surres üldse halvad välja, sama ilusad nagu ikka, ainult kõht on punnis ja tõesti ühel oleks nagu haavand küljel olnud, teistel jälle ei midagi. No ei oska kohe midagi teha (

Võiksid korra ühel kõhu lahti lõigata ja vaadata, kas sisemised organid kõik ilusti terved. Siis saab ka teada, kas pundumine lihtsalt mingitest gaasidest tingitud. Ega ei ole toitmises mingeid muutusi toimunud.

Lihtsalt küsin üle, kas veepinnale on vaba ligipääs?

Veepinnale on vaba ligipääs. Toitmises muudatusi nii palju, et hakkasin lisaks andma külmutatud ussikesi. Kõik muu on sama.

Kui vana (kaua käinud) ja suur on akva ning millised on seal kalaliigid?
Kui tihti ja millises koguses teed veevahetusi ning millised on veenäidud?

Ma loodan ja kipun arvama et ehk see ikkagi ei ole kala tuberkuloos (TB). Seda kala tuberkuloosi ei esine nii tihti, näiteks kaladel peaks siis olema silmnähtav skeleti deformatsioon jms. Pigem on sul akvas mingi teine haiguse tekitaja.

Vaatasin kalade fotosid, pakun välja et juhul kui on märgatav kõhu suurenemine ja nö. punnsilmsus et ehk on tegmist vesitõvega (Dropsy). Kui kala ülalt ehk pealtpoolt vaadata siis dropsy puhul on näha et kala on justkui liiga punnis (palli kujuline). Eriti vastuvõtlik pidi selle dropsy suhtes olema gourami, betta, kuldkala, guppy.

Juhul kui sul on akvas teisi kalu siis võiksid gouramid akvast eraldada mudu on oht et haigus levib edasi teistele veel tervetele kaladele.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

500l akva, käinud 5 kuud. Kalad on hetkel guraamid, kääbus guraamid, guppyd, mollyd, ottod, kirss barbused, põhjakoristajad. Vett vahetan iga kahe nädala tagant 1/3.

Näidud sellised:
temp. 23C
PH - 7,5 -8
KH - 8
GH - 8
NO2 - 0,025
NO3 - 1
NH4- 0,05

Vesitõbi see pole, kaladel ei ole muud muutust kui kõhud lähevad enne surma punni. Paar päeva enne on saba poolt kõht veidi ümmargusem ja enen surma paisub pea poolt kõht.
Varem surid guppyd ära, nüüd on üksikud alles jäänud ja elavad rõõmsalt. Nendel küll läks selgroog kõveraks, aga samas jäid nad väga kõhnaks. Ravisin neid korduvalt, aga see ei andnud tulemust.

Segased lood, aga selle dropsi välja selgitamise koha pealt tuleks "punnis" kala lahti lõigata - veendumaks vee olemasolus kõhuõõnes. Dropsy on haigus mida pole vaja karta - tekitajad on igas akvaariumis alati (erinevad õhu ja käte kaudu levivad). Hea hooldus suudab sellega toime tulla.

Samas on gupid esimesed "kõveraks minejad " TB puhul. Huvitav?
Ei oska midagi kosta, .Võibolla rohkem pilte .inffi - olid need gupid noored või vanad kes kõveraks läksid?